Meie sõnum ja suund?

Meie iga-aastasel Oskuste Labori kahepäevasel arengukava seminaril jõudsin esimese päeva õhtuks mõtteni, et meie tegevus ei pruugi olla piisavalt selge. Veelgi enam, kas me ise teame täpselt, mis on meie sõnum ja suund. Näen ümberringi inimesi, kelle fookus on väga selgelt sõnastatud – Kerdi toetab andekaid õppijaid, Pirgit rakendab mõtlevat klassiruumi. Aga meie? 

Teisel arengukava seminaripäeval arutasime pikemalt, milline on meie klassiruum. Jõudsime arusaamani, et kõige keskmes on mõtlemise nähtavaks tegemine, õpilaste julgustamine ja eneseusu toetamine. Toetume väga paljus Jo Boaleri metoodikale, kuid samas teame, et üks meetod ei tööta kõigiga, seetõttu otsime ja katsetame erinevaid lähenemisi, mis teiste õpetajate ja metoodikute poolt maailmas välja on töötatud ja mille tõhusust on kontrollitud. Seetõttu jõudsimegi rahulikult arusaamiseni, et oleme veel teadlikult protsessis. 

Hetkeline murekoht: otsin jätkuvalt vastust küsimusele, kus jookseb piir suurte probleemülesannete ja oskust kinnistavate korduste arvu vahel. 

Arengukavaga käib kaasas ka unistamine ja mind ennast tõmbab järjest enam ameerika kooli Renaissance Art Academy lähenemine, kus ühe ja sama teema juurde tullakse iga aasta uuesti tagasi, et õppijad saaksid oma teadmistega aina sügavamale minna. Plaan on uurida, kas ja millist osa saaksime ka meie Eesti õppekava piirides rakendada.